Mida võiks teada mootoriõlidest

 

Mis vahe on mineraal- ja täissünteetilisel õlil, kas kallile õlile võib odavat peale valada? Nõu annab Valvoline´i mootoriõlide müügijuht Jaan Lajal:

• Mis vahe on mineraal-/poolsünteetilisel/ täissünteetilisel õlil - Vastav nimetus tuleneb sellest, millist baasõli on vastava õli valmistamiseks kasutatud. Lihtsustatult võib öelda, et täissünteetilistel õlidel pole looduslikest molekulidest enam midagi järgi, need on modifi tseeritud selliselt, et õli mootoris efektiivsemalt toimiks.

• Mida näitavad tähistused 5W40, 10W30 jne - Need tähistavad mootoriõli viskoossust SAE viskoossusastme järgi. SAE on Society of Automotive Engineers. Viskoossus on suhteline õli paksuse mõõtühik ja näitab vedeliku voolamistakistust. On oluline teada, et see pole kvaliteedi, vaid ainult viskoossuse näitaja. Sisuliselt näitab esimene number külmakindlust (millise temperatuuri juures on õli veel pumbatav) ning teine kuumakindlust. Mida väiksem on number W ees, seda vedelam on õli külmas ja suurem number W järel, seda stabiilsem kuumas.

• Kui tihti tuleb õli vahetada - 

  Sõltuvalt tootja soovitusest, aga vanemate autode puhul 8000 – 10 000 km. 
  Keskmise vanusega 10 000 – 15 000 ning uuemate autode puhul 15 000 – 25 000 ja rohkem kilomeetrit. Ajaliselt aga: vanemate autode puhul kord aastas, uuematel kahe aasta tagant. Peamiselt on ajalised piirangud seatud, sest auto seistes tekib temperatuuride erinedes mootorisse kondents, mis rikub õli ning näiteks autodes, mis töötavad palju tühikäigul (taksod või turvafi rmade autod) halveneb õli kvaliteet eriti kiiresti. Rasketes tingimustes üldjuhul lüheneb intervall kaks-kolm korda (linnaliiklus, sh palju külmkäivitusi, haagise vedamine, tolmune tee).

• Kas vajaduse korral peab juurde valama täpselt sama õli - 

  Jah, see on tungivalt soovituslik. Või vähemalt lisada sama kvaliteediklassi õli. Kuigi kindlasti on palju hullem sõita kuiva karteriga kui vale kvaliteediklassi õliga. Kui valatakse teadlikult madalama või vale kvaliteediga õli, oleks soovitus esimesel võimalusel teha õli täisvahetus. Igasugune mootoriremont on kordades kallim kui isegi kõige kallima mootoriõli ja filtri kasutamine.

• Kas ettenähtust paremat õli võib alati kasutada - Kindlasti jah. Kuigi peab täpsustama, et see peab kindlasti olema ka tehniliselt sobiv, sest vanemale autole ei ole tehniliselt sobilik kõige nüüdisaegsem mootoriõli. Siin tuleks alati nõu küsida õli müüja käest.

• Kas võib ka õli arvelt säästa - 

  Säästa ei soovita ma mingil juhul. Tegelikult on nii, et mida kulunum on mootor, seda tihemini peaks õli vahetama, sest suuremate ebatiheduste tõttu satub põlemata kütusejääke karterisse õli hulka rohkem ning see halvendab õli omadusi kiiremini kui tehniliselt korras mootoril. Õlivahetus on odavaim autohooldus.

• Mis tagajärjed on ettenähtust kehvema õli kasutamisel - 

  Mootori remont. Kehvema õliga suureneb mootori kulumine, tekib rohkem sadestisi jne. Mida nüüdisaegsem ja kõrgtehnoloogilisem mootor, seda kiiremad ja kurvemad võivad tagajärjed olla. Kui näiteks õli ei jahuta, nagu ette nähtud, saavad kahjustada kummitihendid. Ülitäpselt koostatud mootoridetailid paisuvad ja saavad liikudes kahjustada jne. Mõnes autos paneb mineraalõli juba tühikäigul kõik tulukesed armatuurlauas vilkuma.

• Kuidas suhtuda õlilisanditesse - 

  Nii ja naa. Mingil juhul ei soovita kasutada nn kosmosetehnoloogia lisandeid, millega „võiks kuiva karteriga sõita sadu kilomeetreid". Sellist olukorda reaalsuses ei teki pea kunagi ning sellised lisandid ajavad nüüdisaegse mootoriõli tasakaalustatud lisandibalansi rivist välja. Ka võib väheneda õli soojusjuhtivus. Üldiselt aga korras mootori puhul ei soovita kasutada, samas võib neist erandjuhtudel kasu olla (läbipesu, kui jahutusvedelik on sattunud õlitussüsteemi jms).