Külmal hommikul süttiv rehvirõhu hoiatustuli ei tähenda alati, et rehv on katki. Põhjus võib olla öö jooksul langenud temperatuuris. Samas ei tasu hoiatust lihtsalt külma ilma arvele kirjutada, tegelikult tuleks rõhku mõõta ning vajaduse korral korrigeerida.
Rehvis oleva õhu rõhk sõltub temperatuurist. Jahtudes väheneb gaasi rõhk, isegi kui õhku rehvist välja ei pääse. Seetõttu võib sügisel õigeks seatud rehvirõhk esimeste tugevamate külmadega soovituslikust madalamaks muutuda.
Kui rehvid täideti näiteks +10 °C juures ja hiljem langeb temperatuur −10 °C-ni, võib rõhk väheneda suurusjärgus 0,2 baari. Täpne muutus sõltub muu hulgas algsest rõhust ja rehvi tegelikust temperatuurist. See näide selgitab, miks tasub pärast järsku külmenemist rehvirõhk uuesti üle kontrollida.
Autotootja soovitatud rõhuväärtused on tavaliselt kirjas juhiukse avas või uksepiilaril oleval kleebisel, kütusepaagi luugi siseküljel või kasutusjuhendis. Tabelist tuleb valida sinu rehvimõõdule ja auto koormusele vastav rida.
Esirehvide ja tagarehvide soovituslik rõhk võib erineda. Samuti võib tootja anda eraldi väärtused tavapärase sõidu ning suurema koormuse jaoks. Seetõttu ei tähenda rehvirõhu kontrollimine tingimata kõigi nelja rehvi täitmist sama rõhuni.
Kui sõidad tavaliselt üksi, kuid plaanid talvereisi koos perega ja täis pagasiruumiga, vaata enne teele asumist ka täiskoormuse soovitust. Rõhu valimisel loeb auto tegelik kasutus, mitte ainult aastaaeg.
Ära kasuta rehvi küljel märgitud maksimaalset rõhku auto tavapärase sihtväärtusena. Õige lähtekoht on sõidukitootja juhis. Kui kleebis on kulunud või tabel ebaselge, küsi abi töökojast, edastades auto andmed ja rehvimõõdu.
Talverehvide rõhu kohta levib soovitus lisada tavapärasele näidule 0,2 baari. Kui tootja on talviseks kasutuseks rõhu määranud, lähtu sellest. Kui soovitused näivad vastuolulised, täpsusta sobiv väärtus auto esinduses või rehvitöökojas. Ära liida erinevaid internetist leitud lisarõhu soovitusi omavahel kokku.
Oluline on eristada talveks soovitatud sihtrõhku ja temperatuuri tõttu langenud rõhu taastamist. Kui sinu autole ette nähtud rõhk on külmas langenud, tuleb see sobivale tasemele tagasi viia. See ei tähenda automaatselt, et igale õigeks seatud rehvile peab veel eraldi rõhku lisama.
Külm rehv tähendab mõõtmise kontekstis rehvi, mis ei ole sõitmisest soojenenud. Kõige lihtsam on rõhku kontrollida enne päeva esimest sõitu, kui auto on mitu tundi seisnud ja rehvide temperatuur on ümbritseva õhuga ühtlustunud.
Sõites rehvid soojenevad ning rõhk tõuseb. Seetõttu võib pärast pikemat maanteesõitu tanklas mõõdetud näit olla kõrgem kui hommikul koduhoovis. See erinevus ei tähenda iseenesest, et rehvidesse oleks liiga palju õhku pumbatud.
Ära lase sõidust soojenenud rehvidest õhku välja üksnes selleks, et saavutada külmale rehvile ette nähtud näit. Jahtudes võib rõhk siis liiga madalaks jääda. Kõige selgema võrdluse saad, kui mõõdad uuesti enne sõitu.
Öö läbi soojas garaažis seisnud auto rehvid ei ole sõidust kuumad, kuid nende temperatuur erineb siiski õues valitsevast. Kui garaažis on +20 °C ja väljas −10 °C, on temperatuuride vahe 30 kraadi.
Koduses kasutuses on lihtne lahendus kontrollida rõhku uuesti pärast seda, kui rehvid on välisõhus jahtunud. Kui rõhku seatakse töökojas, ütle teenindajale, millistes tingimustes autot kasutatakse. Eesmärk on saavutada õige rõhk tegelikes kasutustingimustes, mitte võimalikult kõrge näit soojas ruumis.
Leia esmalt autole sobiv rõhuväärtus ja kontrolli mõõteseadme ühikut. Baarides ja psi-des väljendatud rõhunäite ei saa numbriliselt otse võrrelda. Kui kasutad erinevaid seadmeid, veendu alati, et loed sama ühikut.
Keera ventiilikork lahti ja aseta mõõtja otsik ventiilile tihedalt. Kui ühenduse juurest kostab pidevat susinat, võib õhk mõõtmise ajal välja pääseda. Loe näit, korrigeeri rõhku ning mõõda uuesti. Tee sama kõigi nelja rehviga ja keera korgid tagasi.
Võimaluse korral kasuta kontrollimiseks sama usaldusväärset mõõtjat. Nii ei pea sa iga väikese näiduerinevuse puhul mõistatama, kas muutus tuli rehvist või mõõteseadmest. Kui autol on varuratas, kontrolli ka selle rõhku ettenähtud väärtuse järgi.
Kontrolli rehvirõhku vähemalt kord kuus ning lisaks pärast märgatavat temperatuurilangust ja enne pikemat või suurema koormusega sõitu. Üldiselt soovitatakse talvel kontrollida rõhku iga kahe nädala tagant.
Praktiline on siduda kontroll kindla harjumusega, näiteks teha seda üle nädala enne nädalavahetuse sõite. Nii ei jää mõõtmine sõltuma sellest, kas armatuurlaual süttib hoiatus või rehv tundub silmale pehme.
Ka värske rehvivahetus ei tähenda, et rõhk püsib kogu hooaja muutumatuna. Kui rehvid paigaldati pehme sügisilmaga ja mõni nädal hiljem saabub pakane, tuleb rõhk uuesti üle vaadata.
Rehvirõhu jälgimissüsteem ehk TPMS aitab rõhulangust märgata, kuid ei asenda korrapärast kontrolli. Külmal hommikul süttiva tule korral mõõda rehvirõhku, mitte ära eelda, et tegemist on lihtsalt anduri eksimusega.
Kui rehv on nähtavalt tühi või auto juhitavus muutub, peatu ohutus kohas ja korralda abi. Kahtlase rehviga ei tasu edasi sõita lootuses, et soojenedes probleem kaob.
Pärast rõhu korrigeerimist järgi auto kasutusjuhendit. Mõni süsteem vajab rõhuväärtuste salvestamist või lähtestamist, teine uuendab näite ise. Lähtestamine ei paranda rehvi ega lisa sinna õhku, mistõttu tuleb kõigepealt kontrollida tegelikku rõhku.
Temperatuurimuutus mõjutab kõiki samades tingimustes olevaid rehve. Kui pärast külma ööd on nende rõhk sarnasel määral langenud, võib põhjuseks olla jahtumine. Kui aga üks rehv vajab korduvalt lisatäitmist, tuleb otsida ka võimalikku leket.
Põhjus võib olla näiteks rehvi sattunud naelas, ventiilis või velje ja rehvi vahelises ebatiheduses. Üksnes õhu juurdepumpamine ei kõrvalda neid probleeme.
Võrdle näite võimalikult sarnase temperatuuri juures ning pane vajaduse korral mõõtmistulemused kirja. Näiteks võid märkida kuupäeva, välisõhu temperatuuri ja iga rehvi rõhu enne sõitu. Selline ülevaade aitab töökojas selgitada, kas rõhk langeb ühes rehvis teistest kiiremini.
Liiga madala rõhuga rehv paindub sõites rohkem ning selle servad võivad kiiremini kuluda. Samuti suureneb veeretakistus, mis võib kasvatada kütusekulu. Liiga kõrge rõhk võib omakorda soodustada mustri keskosa kulumist.
Kulumispildi põhjal ei saa siiski alati kindlat põhjust määrata. Kui rehv kulub peamiselt ühest servast või ebaühtlaste laikudena, võib probleem olla ka rataste seadenurkades või veermikus. Sellisel juhul ei pruugi ainult rõhu korrigeerimisest piisata.
Õige rehvirõhk aitab rehvide omadusi paremini kasutada, kuid ei taasta juba kulunud mustrit ega kõrvalda kahjustusi. Seetõttu tasub rõhu kontrollimise ajal vaadata üle ka rehvide üldine seisukord.
Kui sa pole kindel, milline rehvirõhk sinu autole sobib, või üks rehv kaotab pidevalt õhku, võta ühendust CarStopi töökojaga. Kirjelda, millal probleem tekkis, kas rehve on hiljuti vahetatud ning kas rõhulangus puudutab ühte või mitut ratast.
Hooajalise rehvivahetuse planeerimisel tasub mainida ka varem tekkinud rõhuprobleeme. Nii saab rehvide seisukorra hindamisel neile tähelepanu pöörata. Kui senine komplekt on kulunud või kahjustatud, küsi pakkumist sinu autole sobivatele uutele rehvidele.
Tutvu CarStopi rehvivahetuse ja rehvide müügi teenusega ning lepi lähima töökojaga kokku sobiv aeg.
Carstop uudiskiri
Hoolduse meeldetuletused, kasulikud nõuanded ja kampaaniapakkumised otse Sinu postkasti.